Rõõmsalt alanud kooliaasta on kiirelt tõstnud tähelepanu keskmesse Eesti ühiskonna väga tugeva valupunkti, millest ei anna mööda vaadata lapsevanematelgi. Õpetajate kehv palk, haridustöötajate läbipõlemine ja pedagoogide puudus on suurt muret tekitavad probleemid, nii leiavad nii lapsevanemad kui neid ja õpetajaid koolitava ettevõtte Meaningful Talks eestvedajad.
Euroopa vahenditest rahastatavad riigigümnaasiumid tuleb 2023. aastaks valmis ehitada, et abiraha kaduma ei läheks. Haridusministeerium tunnistab, et ajakava on tihe, ent kinnitab, et kõik Tallinna kavandatavad riigigümnaasiumid saavad selleks ajaks valmis. Kui ei saa, siis ehitab riik need oma raha eest lõpuni.
Koroonaajast tingitud ebastabiilsus on olnud raske peaaegu kõigile, sealhulgas tudengitele, kes pidid eriolukorra kehtima hakkamise järel tavaõppelt veebiõppele üle minema. Mõnda eriala on videosilla teel õppida iseäranis raske, näiteks näitlejaõpe põhineb ju suuresti füüsilisel kohalolul. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide erialal jäid koroonapihtide vahele 13. ja 14. kursus.
Uus hariduse arengukava on deklaratiivne ja halvasti fokusseeritud. Õpetajate puudusele on küll tähelepanu osutatud, kuid mitte piisavalt. Eesti keele kui Eesti ainsa riigikeele rolli ja tähtsuse enesestmõistetav vajalikkus hariduses, teaduses, ettevõtluses ja igapäevaelus hägustub mitme keele valdamise nõudesse, kirjutab Jaak Valge.
COVID-19sse haigestunute seas kasvab endiselt haiglaravi vajajate hulk, suurim tõus on Tartumaal. Septembrikuu alguseks prognoositakse, et haiglaravi vajab Eestis ligi 200 inimest ja nakatumisrisk kasvab.
Laulupeod on tõestanud, et ühislaulmine aitab kaasa grupisidemete loomisele ja toetab kuuluvustunnet kogukondades. Lisaks kuuluvustundele annab lapsena või noorena huvihariduses õpitu võimaluse jõuda täiskasvanuna harrastuskunstini ja elukestva kultuuriosaluseni ja seda nii ise luues kui ka professionaalse kultuuri tarbijana, publikuna, kirjutab Egge Kulbok-Lattik (vt ka: "Et mitte muutuda sulasrahvaks I").
Tänavu läheb koolidesse vabatahtlikuna õpetama ligi 100 eri eluala inimest. Haridusministeeriumi hinnangul on sellisest abiväest palju kasu, sest programm Noored Kooli leevendab õpetajate põuda, Edumus avardab õpilaste maailmapilti.
Haridus- ja sotsiaalministeeriumi tegevuskava eesmärk on, et oktoobri lõpuks oleks vähemalt 70 protsenti 16-17-aastastest noortest saanud vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini, ütles haridusminister Liina Kersna.
Isiklik visioon on presidendi rolli juures põhiseaduses sätestatu praktiline aspekt, mis ei allu parteipoliitikale ning ei sobitu mustvalgesse poliitpolariseeritud maailmapilti. Presidendi visioon loob raamistuse sellele, kuidas president Eesti heaolu ning rahvusvahelise positsiooni parendamisele kaasa aitab, kirjutab Kaimar Karu.
Algaval õppeaastal on plaan hoiduda koolide täielikust kaugõppele saatmisest, sest õpetajate vaktsineerituse tase on kõrge ning varasemad eksperimendid koolide kaugõppele saatmisega ei leidnud teaduslikku põhjendatust.